TEENUSED
Giiditeenus - 35 EUR/tund või 150 EUR/päev
- Jalgsimatk
- Jalgrattamatk
- Bussiga tuurile (lisandub bussi tasu)
- Tõukeratta-matk (kuni 9 inimest)
Tõukeratta rent - 15 EUR/päev
Kickbike Cruise MAX20
- Saadaval kuni 10 tõukeratast
- Kättesaamine ja tagastamine Rälby külas
Ettetellimisel:
- Laternamatk - hind kokkuleppel
- Kohvilauajutud - hind kokkuleppel
Tel 56653668; e-post [email protected]
Vormsi saar asub Lääne maakonnas ja on suuruselt Eesti neljas saar, 93 km² moodustades iseseisva Vormsi valla.
Arvatavalt 13. sajandi II poolel asustasid saare rannarootslased, keda 1934. aastal elas saarel 2393 (lisaks 122 eestlast). Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ca 450 inimest.
Saarel on palju maastikuvorme: rabasid, ranna– ja puisniite, kõrgematel tasandikel kasvavad metsad — peamiselt kuusikud ja männikud. Keset saart, tihedas kuusemetsas, asub Vormsi aluspõhja omapärane pinnavorm - Huitbergi korallriff. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys (ehitatud 1871).
Rootslaste asumise kohta Eesti rannikualadele on püstitatud mitmeid teooriaid, ja kohapealsetel ranna-rootslastel endil on selle kohta mitmeid erinevaid rahvapärimusi. Pärast 50-ne aastast nõukogulikku eraldatust on taas tärganud huvi Vormsi kui ühe Eesti omapärase ja siiani suletud saare vastu. Rahvas enne teist maailmasõda Vormsis oli säilitanud mingi ürg-rootsiseomapära–kandis vanu rahvarõivaid, kõneles oma arhailist keelemurret ja hoidis alal omapärast kultuurilist laadi. See ajalooline omapära näib olevat säilitanud uurijatele teatava, isegi suurenenud aktuaalsuse ka veel tänapäeval. Vormsi külanimed on osa nii eesti kui rannarootsi vaimsest kultuuripärandist.
Arvatavalt 13. sajandi II poolel asustasid saare rannarootslased, keda 1934. aastal elas saarel 2393 (lisaks 122 eestlast). Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ca 450 inimest.
Saarel on palju maastikuvorme: rabasid, ranna– ja puisniite, kõrgematel tasandikel kasvavad metsad — peamiselt kuusikud ja männikud. Keset saart, tihedas kuusemetsas, asub Vormsi aluspõhja omapärane pinnavorm - Huitbergi korallriff. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys (ehitatud 1871).
Rootslaste asumise kohta Eesti rannikualadele on püstitatud mitmeid teooriaid, ja kohapealsetel ranna-rootslastel endil on selle kohta mitmeid erinevaid rahvapärimusi. Pärast 50-ne aastast nõukogulikku eraldatust on taas tärganud huvi Vormsi kui ühe Eesti omapärase ja siiani suletud saare vastu. Rahvas enne teist maailmasõda Vormsis oli säilitanud mingi ürg-rootsiseomapära–kandis vanu rahvarõivaid, kõneles oma arhailist keelemurret ja hoidis alal omapärast kultuurilist laadi. See ajalooline omapära näib olevat säilitanud uurijatele teatava, isegi suurenenud aktuaalsuse ka veel tänapäeval. Vormsi külanimed on osa nii eesti kui rannarootsi vaimsest kultuuripärandist.